Haridustehnoloogia on haridusmaastikul üha olulisemaks muutuv valdkond, kus tehnoloogia ja pedagoogika ühendamine loob uusi võimalusi õpetamiseks ja õppimiseks. Olen praktika käigus saanud väärtuslikke kogemusi ja teadmisi, mis aitavad mul paremini mõista tehnoloogia rolli tänapäeva hariduses. Mul on hea meel, et sain teha enda praktikat ühes ja samas praktikakohas, sest see andis mulle tervikpildi sellest asutusest ja olen äärmiselt tänulik ka enda praktikajuhendajale selles asutuses, kes on mulle suureks eeskujuks. Samas on mul ka kahju, et ei ole saanud täita ühte enda eesmärki ja külastada mõnda riigiasutust, mis on seotud haridus- või tehnoloogiavaldkonnaga, aga usun, et saan seda mingi aeg siiski teha.
Minu praktika eesmärk oli arendada oskusi haridustehnoloogiliste teadmiste rakendamise ja toetamise alal ning nõustada erinevat tüüpi organisatsioone digitehnoloogia küsimustes. Mul oli võimalus teha enda praktikat ainult ühes praktikaasutuses, aga arvan siiski, et see ei vähendanud minu õpikogemust, sest sain palju uusi teadmisi ja kogemusi ning see andis mulle põhjaliku ülevaate just selle asutuse vajadustest ja väljakutsetest. Kuigi ma ei saanud kogeda eri tüüpi organisatsioonide nõustamist, siis vaatamata sellele õppisin, et oluline on mõista iga organisatsiooni eripärasid ja vajadusi.
Tehnoloogialaagri korraldamine oli põnev väljakutse, kus sain rakendada oma oskusi ürituste planeerimises ja aidata kaasa tehnoloogiahuvi äratamisele ja säilitamisele, mis on seotud ka minu magistritööga. See kogemus aitas mul mõista, kuidas tehnoloogia võib inspireerida ja motiveerida õpilasi, ning andis mulle uusi ideid, kuidas seda teadmist oma tulevases õpetajakarjääris ära kasutada.
Koolituse korraldamine õpetajatele tehisintellekti kasutamise kohta oli samuti oluline osa minu praktikast, mis andis mulle võimaluse näidata õpetajatele, kuidas nad saavad tehisintellekti oma igapäevatöös ära kasutada ja panna neid mõtlema tehisintellekti kasutamisest hoopis teisest vaatenurgast. Samuti oli see hea võimalus kuulata õpetajate vaatenurki ja vajadusi seoses tehnoloogia kasutamisega.
Tehnoloogialaager Kuressaare Nooruse koolis 17.–18. august 2023. Foto: G. Lutter
Õpetajate nõustamine ja Stuudiumi kasutusjuhiste koostamine oli minu jaoks põnev, sest pidin ennast panema õpetaja rolli, kelle digipädevus ei ole väga hea ja juhendite koostamisel lähtuma erinevate oskuste ja vajadustega kasutajast.
Suurim eduelamus
Minu suurimaks eduelamuseks praktikaperioodi jooksul võib pidada nii tehnoloogialaagri korraldamist kui ka tehisintellekti koolituse läbiviimist. Olen alati olnud seda meelt, et inimestele tuleb anda võimalus proovida ja omal nahal katsetada, sest kui neil ei ole enda kogemust, siis lähtuvad nad ainult teiste arvamusest. See oli ka põhjus, miks valisin just tehisintellekti õpetajate koolituse teemaks.
Õpilastele erinevate ürituste korraldamine on olnud mulle südamelähedane juba aastaid, sest lisaks sellele, et see aitab tõsta õpilaste õpihuvi ja motivatsiooni teatud valdkonna vastu, täidab see ka minu enda tassikest, sest ainult õpetajatöö on minu jaoks liiga rutiinne.
Mida teeksin järgmisel korral teisiti?
Vaadates tagasi, olen rahul, et sain reaalseid kogemusi, mis on minu jaoks hindamatu väärtusega. Siiski, kui mõtlen, mida ma järgmisel korral teisiti teeksin, siis sooviksin oma aega planeerida nii, et saaksin teha praktikat ka mõnes riigiasutuses, mis on seotud haridus- või tehnoloogiavaldkonnaga. Selline kogemus annaks mulle laiema ülevaate haridussüsteemist ja haridustehnoloogia rakendamisest erinevates kontekstides. Praktika riigiasutuses oleks andnud mulle võimaluse saada teadmisi hariduspoliitikast, riikliku haridussüsteemi toimimisest ning haridustehnoloogia rollist selles kontekstis. Samuti oleks see olnud hea võimalus näha, kuidas otsused ja poliitikad kujundavad tehnoloogia kasutamist hariduses.
Kui ma oleksin praktika õppejõud, siis…
… koostaksin samasugused paindlikud tingimused praktika läbimiseks nagu seda oli meie puhul tehtud. Tänu sellele oli praktikaperiood pingevaba ja võimaldas igaühel meist keskenduda oma tugevustele ja huvidest lähtuvale kogemusele, mis omakorda soodustas isiklikku arengut.
Kokkuvõtteks
Haridustehnoloogia praktika andis mulle olulisi teadmisi ja kogemusi selles valdkonnas, kuigi ma ei saanud kogeda kõike, mida algselt lootsin, olen põnevil, kuidas saan neid teadmisi ja oskusi oma tulevases karjääris rakendada. Praktika aitas mul paremini mõista haridustehnoloogia valdkonna mitmekülgsust ja andsid mulle kindlustunnet, et olen valinud õige eriala.
Praktikat planeerides seadsin endale eesmärgiks, et kolmandas osas viin läbi vaatluspraktika mõnes riigiasutuses, mis on seotud haridus- või tehnoloogiavaldkonnaga. Kahjuks ei olnud võimalik seda eesmärki täita ressursside puudumise tõttu. Kuna haridustehnoloogia praktika üheks kriteeriumiks on ka koolituse läbiviimine, siis korraldasin praktika kolmandas osas koolituse “Tehisaru – õpetaja abiline” enda praktikakohas. Koolitus oli vabatahtlik ja huviliste arv üllatavalt suur – kokku osales 17 õpetajat.
Eeltöö enne koolitust
Enne koolituse läbi viimist tegin enda jaoks plaani, kust alustada, mis võiks õpetajatele huvi pakkuda ja mida valida praktiliseks osaks. Kõigepealt otsustasin, et viin ennast tehisintellekti maailmaga rohkem kurssi ja vaatasin kahte veebiloengut Andres Karjuse “Tehisintellekti võimalused” ja Marju Sokmani “Kuidas tehisintellekti rakendades oma tööd lihtsustada?”. Tänu nendele loengutele sain teada, kuidas kasutada ChatGPT’d ja millised on erinevate tehisintellektide võimalused. Tegin enda jaoks märkmeid ja hakkasin erinevaid tehisintellekte katsetama, et teha valik, mida õpetajatele tutvustada. Koolituse visualiseerimiseks koostasin slaidiesitluse Canva’s. Otsustasin, et alustuseks arutleme üldiselt tehisintellekti tuleku üle ja proovin julgustada õpetajaid uuendustega kaasa minema, et neid enda kasuks ära kasutada.
Foto erakogust.
Koolituse alguses tegin õpetajatele küsitluse Slido’s, et teada saada, kuidas nad ennast enne koolitust tunnevad ja kui paljud on varem tehisaru kasutanud.
Nagu arvata oli, siis muudab see teema õpetajad ebakindlaks, aga õnneks olid enamus osalejaid siiski põnevil. Õpetajate suurim mure on, kuidas hoida ennast kursis aina muutuva digimaailmaga ja kui paljud õpilased tehisaru ja juturoboteid enda koduste ülesannete tegemisel juba kasutavad. Koolituse eesmärgiks oligi tutvustada tehisaru võimalusi ja kuidas seda kasutada, et õpetajatel tekiks ettekujutus, kuidas õpilased tehisaru ja juturoboteid kasutada saavad. Lisaks tutvustasin väikese valiku platvorme, mida õpetaja saab kasutada, et enda tööd lihtsustada ja katsetasime praktiliselt ChatGPT juturobotiga vestlemist.
Lisaks näitasin, kuidas Adobe Firefly abil tekstist pilti luua, Quillbot’i võimalusi tekstiloomeks, grammatika ja õigekirja kontrollimiseks, Edpuzzle’it videotunni koostamiseks koos ülesannetega. Infot oli palju ja tehisintellektimaailm on mitmekesine, aga õpetajad olid huviga valmis looma endale ChatGPT kontot, et juturobotit katsetada, mis oli koolituse praktiline osa.
Koolituse lõpus tegin uuesti küsitluse Slido’s, milles tahtsin teada, kuidas õpetaja ennast nüüd tunneb ja kui suure tõenäosusega hakkab ta kasutama tehisaru enda igapäevatöös.
Kuigi õpetajad tundsid ennast rõõmsalt, aga segaduses, siis arvan, et kui ei ole segadust, siis ei saa toimuda ka õppimist, tuleb lihtsalt julgeda proovida.
Mõtteainet koduteele
Teema kokkuvõtteks esitasin aga provotseeriva küsimuse, kas masinad asendavad meid tulevikus ja andsin õpetajatele koduteele kaasa Andres Karjuse mõtte, et inimesed, kellel on head oskused asendavad neid, kellel pole. Üks õpetaja ütles pärast koolitust, et tema ei osanud tehisintellekti maailma üldse sellise pilguga vaadata nagu mina seda neile näitasin, seega arvan, et koolitus õnnestus ja saan olla õpetajatele enda koolis toeks, kui neil on edaspidi soov lähemalt tehisaru võimalustega tutvuda.
Seadsin enda praktika esimese osa eesmärgiks tutvuda haridustehnoloogi tööga koolis ka sügisel. Seetõttu jätkasin enda praktikat alates augusti keskpaigast. Esimesel nädalal tegelesin tehnoloogialaagriga, mille kohta saate lugeda eelmisest postitusest.
Olen õpetaja ja klassijuhatajana alati olnud arvamusel, et kõige kiirem aeg koolis on kevad. Praegu enda praktikat tehes saan aga aru, et haridustehnoloogi jaoks on sügis palju kiirem ja töisem periood. Kui kevadel tutvusin EHISe ja Stuudiumi keskkondadega 9. klassi lõputunnistuste välja andmisel ja koostasin õpetajatele juhendeid õppeaasta lõpetamisega seotud toimingute jaoks Stuudiumis, siis nüüd sügisel olen olnud uue õppeaasta alustamise juures aktiivselt kaasas. Lisaks on mul olnud võimalus nii töötajaid kui ka õpetajaid uue õppeaasta alustamisega seotud toimingutes personaalselt juhendada.
2. nädal
Sügispraktika teise nädala eesmärgiks seadsin endale kooli IT-juhi ja IT-spetsialisti põhiülesannetega tutvumise, seega käisim mõlema inimesega vestlemas. Teiseks eesmärgiks seadsin kevadel koostatud juhendite täiendamise ja parandamise. Loomulikult jätkan ka haridustehnoloogi jooksvate tööülesannete vaatlemist ja täitmist seoses õppeaasta algusega.
IKT haldus koolis
IT-juhil on koolis väga palju olulisi ülesandeid, mis aitavad tagada kooli tõhusa toimimise. Üks peamisi ülesandeid on IKT kasutamise koordineerimine, mis hõlmab nii olemasolevate vahendite kasutamist kui ka uute lahenduste väljatöötamise organiseerimist. Samuti vastutab IT-juht riistvara ja tarkvara hankimise planeerimise ning IKT alaste projektide ja plaanide koostamise eest. Lisaks on IT-juhi ülesanne aidata koolipersonalil omandada vajalikke IKT-oskusi ning nõustada neid uute tehnoloogiate juurutamisel. Samal ajal peab ta tagama, et kool järgib kehtivat seadusandlust andmekaitse ja privaatsuse osas. Praktiliselt tähendab see ka infosüsteemide sujuvat toimimist ning kiiret reageerimist tõrgetele. IT-juht peab hoolitsema ka andmete korraliku haldamise ja turvalisuse eest, lisaks infoturbemeetmete rakendamisele. IT-juht peab aitama kaasa koolihaldustarkvara ja kooliväliste infosüsteemide toimimisele ning esitama ettepanekuid IKT-valdkonna edasiarendamiseks. Tema vastutusel infotehnoloogia baasteenuste stabiilne toimimine ja arvutivõrgu domeenisüsteemi haldamine. Kõik need ülesanded on olulised, et kool saaks kaasaegseid tehnoloogilisi vahendeid maksimaalselt ära kasutada ja tagada tõhus õpetamine ja õppimine.
IT-spetsialist vastutab kõigi ettevõtte arvutite ja nende lisaseadmete riistvaralise ja tehnilise teenindamise eest. See hõlmab nii arvutite hooldust kui ka vajadusel paranduste tegemist. Lisaks sellele pakub IT-spetsialist, sarnaselt IT-juhile, arvutikasutajatele arvutialast nõu ja juhendamist, aitades neil lahendada tekkivaid probleeme ja tagades sujuva töökeskkonna. Samuti on tema ülesandeks kajastada ettevõtte kooliüritusi meedias, sealhulgas fotode ja videote jäädvustamine ning kooli ajalehe koostamine. Ettevõttesisese kohtvõrgu serverite ja tööjaamade toimimise tagamine on samuti IT-spetsialisti kohustus. See hõlmab serverite hooldust ja vajalike uuenduste tegemist. IT-spetsialisti vastutusvaldkonda kuulub ka ettevõtte veebilehe toimimiseks vajalike programmide töö tagamine. Lisaks olemasoleva keskkonna haldamisele on IT-spetsialisti ülesanne luua uusi lahendusi ja täiustada juba olemasolevaid ettevõtte veebipõhises töökeskkonnas. Viimaseks ülesandeks on koolile vajalike kujundustööde tegemine, mis aitavad ettevõttel oma visuaalset identiteeti edasi arendada ja kooli vajadusi rahuldada.
Hea juhend on tark teejuht
Kevadel koostatud juhendeid oli nüüd sügisel värske pilguga hea üle vaadata ja teha vastavad täiendused, et juhend oleks lihtsalt järgitav ja mõistetav. Lisaks kevadiste juhendite täiendamisele ja parandamisele koostasin nüüd klassijuhatajatele juhendi õpilasraamatute info sisestamiseks Stuudiumis. Püüdsin juhendites kasutada võimalikult lihtsat sõnastust ja tegin paralleelselt sõnalisele juhendile iga sammu kohta ekraanipilte, millel olulise märkisin punaste joontega. Selleks kasutasin Snip & Sketch rakendust.
Opiq’u haldamine
Haridustehnoloogi ülesanne on iga õppeaasta lõpus kaardistada õpetajad, kes soovivad uuel õppeaastal kasutada Opiq’u õpihaldussüsteemi. Eelmisel õppeaastal olid litsentsid nii õpetajatel kui ka õpilastel. Sel õppeaastal on litsentsid ainult nendel õpetajatel, kes avaldasid selleks soovi või kes kasutavad e-tundi, mis käib ka läbi Opiq’u.
Minul oli võimalus algul vaadelda ja hiljem ka ise proovida, kuidas eemaldada kasutajad, keda enam õpetajana tööl ei ole ja, kuidas määrata kasutajatele litsentse. Pärast litsentside määramist vaatasime üle ka eelmise õppeaasta kasutajastatistika. Selle töölõigu juures oli mul võimalus nõustada õpetajaid, kes ei osanud Opiqus e-tundi seadistada.
Kooli sotsiaalmeedia
Tänapäeval kehtib vist reegel, et kui sind ei ole sotsiaalmeedias, siis sind ei ole olemas. Haridustehnoloog näitas mulle, kuidas toimub kooli Facebook’i konto haldamine, seal hulgas ka kasutajaõiguste haldamine. Nägin kuidas kooli sotsiaalmeedia kontole saadetud kirjadele vastatakse, pilte värskendatakse ja kooli ajalehe uudiseid vahendatakse.
3. nädal
Kolmanda nädala eesmärgiks seadsin endale uue õppeaasta alustamise ja seadistamisega tutvumise Stuudiumis ning teadmiste ja oskuste jagamise, et aidata õpetajatel tõhusamalt kasutada digitaalseid vahendeid oma õppetöös. Lisaks sellele jätkan haridustehnoloogi jooksvate tööülesannete vaatlemist ja täitmist seoses õppeaasta algusega.
Uue õppeaasta alustamine
Uurisime koos haridustehnoloogiga Stuudiumi abist juhendeid õppeaasta vahetamise kohta ja hakkasime samm-sammult minema. Enne uue õppeaasta alustamist tuli veenduda, et kõigil õpilastel on õppenõukogu otsus lisatud ja seejärel tuli arhiveerida eelmise õppeaasta suhtlusgrupid. Kui kõik õppeaasta lõpetamist puudutavad toimingud on tehtud õigesti, siis õpilased, kellel on positiivne õppenõukogu otsus, viiakse üle järgmisesse klassi ja õpilased, kellel on negatiivne õppenõukogu otsus, jäetakse klassi kordama; õppeaasta vahetamise käigus luuakse klassid uute alustavate õpilaste jaoks, kõik eelmise õppeaasta päevikud liiguvad arhiivi, ja õpetajatel on ees uus “tühi” töölaud; vilistlased (9. klassi lõpetajad) liiguvad automaatselt lõpetanud lendude hulka. Kui kõik algased toimingud olid õigesti tehtud ja andmed sisestatud, siis õppeaasta vahetamise protseess võttis aega umbes 45 minutit ja samal ajal ei saanud õpetajad uue õppeaastaga seoses mitte ühtegi toimingut teha.
Uue õppeaasta alustamiseks sisestasin trimestrite algus- ja lõpukuupäevad ning tegin vajalikud muudatused klassijuhatajate grupis st lisasin uute klassijuhatajate nimed (1. klass ja üleminekuklassid). 1. klassi tulevate õpilaste andmed läksid kõigepealt IT-juhile, kes lõi nende jaoks meiliaadressid. Stuudiumi juhendi järgi koostasin iga klassi jaoks eraldi tabeli, et saaks neid andmeid lihtsalt üles laadida. Üleminekuklassidesse tulevate õpilaste jaoks koostasin eraldi tabeli, kust lisasin iga õpilase eraldi Stuudiumisse. Kuna toimus ka õpilaste liikumist ühest klassist teise, siis tuli iga õpilase profiilis muuta klassinumber. Seejärel tuli lisada Stuudiumisse uued töötajad, kes sügisest meie kooli tööle tulid. Kui kõik need toimingud said tehtud, siis oli vaja anda luba päevikute loomiseks, mis tähendas, et õpetajad said hakata enda töölauale päevikuid looma ja õpilasi päevikutesse lisama. Kuna oleme suur kool, siis on see töölõik väga mahukas ja võttis üsna kaua aega. Kõigi nende tegevuste juures olen olnud tänulik, et olen koostöövalmis, täpne, süsteemne ja kiire õppija. Lisaks sellele on meie haridustehnoloog suurepärane juhendaja, mis tegi õppimise minu jaoks lihtsaks.
Uute õpilaste kooli tulemisega peavad lapsevanemad looma endale Stuudiumi konto ja saatma taotluse enda lapse jälgimiseks. Kõik need taotlused tuleb Stuudiumis ükshaaval kinnitada. Kui on tekkinud vigu ja taotlust ei saa kinnitada, siis on haridustehnoloog võtnud ühendust taotluse teinud lapsevanemaga või siis lükanud taotluse tagasi.
Kuna tegemist on suure kooliga, siis oli see töölõik väga mahukas ja võttis üsna kaua aega.
Digipädevus ainetundides
Foto: Pixabay
Meie koolis toimuvad 1.-6. klassini kord nädalas digitunnid, kus arendatakse õpilaste digipädevust vastavalt õppija digipädevusmudelile. Kuna meil on klassiõpetus 1.-6. klassini, siis toimub meil tihe koostöö klassiõpetajate ja digitunniõpetajate vahel. I kooliastmes on meil digitunnis tandemõpe ehk tunnis on nii klassiõpetaja kui ka digitunniõpetaja. Õppesisu eest vastutab digitunniõpetaja, aga sisendi nende tegevuste jaoks annab klassiõpetaja, kes on tunnis ka abiõpetaja rollis. Selline korraldus aitab luua põhjalikud baasoskused, sest õpetajad jõuavad aidata iga õpilast.
Sel õppeaastal on haridustehnoloogi ülesandeks koostada igale kooliastmele meie oma kooli digipädevusmudel, kuhu on iga õppeaine kohta kuude kaupa märgitud, kuidas nendes õppeainetes digipädevust arendatakse. Sellise mudeli loomine peaks vältima olukorda, kus õpilased täidavad ühes kuus või nädalas sarnase sisuga ülesandeid ja annab võimaluse õppeaineid paremini omavahel lõimida. Alustuseks koostasin igale kooliastmele eraldi Exceli-tabelid, millesse lisasin igale klassile eraldi lehekülje. Tabelisse kandsin õppeained ja kuud. Lisaks panin eraldi lehtedena iga kooliastme õppesisu ja õpitulemused vastavalt meie kooli õppekavale. Antud digipädevustabel peaks olema lõpuks suurepäraseks sisendiks ka digitunniõpetajale. Digipädevusmudeliga hakatakse kooliastmete kaupa tööle koostöötundides.
Praktika on näidanud, et kõige keerulisem on digipädevuse arendamine III kooliastmes, kuna siis on igas aines erinev õpetaja ja see eeldab õpetajatelt koostööd, väga head aja planeerimist ja õppeainete lõimimist. Tänu kooli digipädevusmudelile loodetakse saavutada olukord, kus õpetajad hakkavad rohkem mõtlema sellele, et õppija digipädevuse arendamine on oluline igas õppeaines ja iga aineõpetaja vastutus. Siinkohal on muidugi väljakutseks, kuidas tagada, et õpetajad päriselt hakkavad neid tegevusi õpilastega tegema, mis on kooli digipädevusmudelisse kirja saanud.
Teadmiste ja oskuste jagamine
Foto: Pixabay
Kuna olen viimase kahe aasta jooksul täiendanud enda teadmisi informaatika ja haridustehnoloogia valdkonnas, siis tunnen ennast üsna kindlalt, kui kolleegid IT-alast nõu küsivad. Kuna koolis on teada, et teen enda haridustehnoloogi praktikat, siis on kollegid aktiivsed nõu või abi küsima. Olen nõustanud nii õpetajaid kui ka koolitöötajaid Opiq’u, Office 365 ja Stuudiumi kasutamisel või siis näiteks ka materjalide printimisel ja kujundamisel.
Kuna koolis on mitmeid uusi õpetajaid, siis on üheks haridustehnoloogi ülesandeks sügisel uute töötajate koolitamine. Koolitus toimus kooliaasta esimesel esmaspäeval, kui andsime koos haridustehnoloogiga edasi kõige vajalikumad juhendid õppeaasta alustamiseks Stuudiumis ja Opiq’u kasutamise kohta. Planeeritud oli esialgu ühetunnine koolitus, aga nagu ikka jääb ajast puudu ja jätkame koolitustega järgmistel nädalatel. Lisaks uutele töötajatele on koolitustele oodatud ka teised õpetajad, kes tunnevad, et soovivad enda teadmiste ja oskuste kinnistamist. Õpetajatele ja koolitöötajatele mõeldud sisekoolitused digipädevuse arendamiseks toimuvad koolis vähemalt kord kuus.
Salasõnade haldamine
Eelpool oli juttu 1. klassi tulevate õpilaste ja uute õpilaste Stuudiumi kontode seadistamise kohta. Lisaks seadistamisele oli vaja igale uuele õpilasele luua unikaalne salasõna, mida ta hakkab kasutama nii Stuudiumisse kui ka MS Office’sse sisse logimisel. Selleks koostas IT-juht õpilastele salasõnad ja jagas neid haridustehnoloogiga. Minu ülesandeks oli iga uue õpilase profiilis muuta tema salasõna. Kui need toimingud on tehtud, siis jagab klassijuhataja õpilastele meiliaadressid ja salasõnad.
Lisaks sellele on sügisel tavaline, et õpilased on suvega enda salasõnad ära unustanud või ka kaotanud. Sel juhul muudab haridustehnoloog õpilase salasõna ära ja annab selle õpilasele. Ka siin sain haridustehnoloogile abiks olla.
Infosüsteem EHIS
Iga õppeaasta alguses tuleb EHISe infosüsteemis uuendada pedagoogide andmeid. See tähendab siis töökoormuse värkendamist. Lisaks tuleb selles keskkonnas fikseerida töötajate tööle asumine ja lahkumine ning sisestada iga õpetaja täiendkoolitused. Minul oli võimalus seda töölõiku kõigepealt vaadelda ja seejärel ka ise kätt proovida õpetajate töökoormuse värkendamisel. Tegemist on väga detailse ja ajamahuka tööga, sest iga õpetaja kohta tuleb eraldi sisestada, milliseid ainetunde ja kui palju ta mingis kooliastmes annab.
Mõtted edaspidiseks
Haridustehnoloogi töö sügisel on nagu põllumehe töö sügisel. Sain nende nädalate jooksul vaadelda ja ise katsetada väga paljusid haridustehnoloogi ülesandeid ning veenduda, et haridustehnoloogi tööpõld koolis on lai. Kõigi nende tegevuste juures olen olnud tänulik, et olen koostöövalmis, täpne, süsteemne ja kiire õppija. Seejuures hindan kõrgelt koostöövalmidust ja head suhtlemisoskust.
Kuna seadsin endale eesmärgiks, et viin läbi ka ühe koolituse tehisaru kasutamise kohta õpetaja ja õpilase rollist vaadatuna, siis hakkan selleks nüüd ettevalmistusi tegema. Kõigepealt püüan leida selliseid rakendusi, mis lihtsustaksid õpetaja igapäevatööd, aga loodan ka, et suudan meie kooli õpetajad panna mõtlema sellele, et meie kui õpetajate roll klassis on muutunud. Ei ole oluline, kas me oleme tehisaru kasutamise poolt või mitte, vaid meil tuleb hoolega enda jaoks lahti mõtestada, mis on õppimine, miks õpilane koolis käib ja milliseid ülesandeid või kas üldse kodus teha anname.
17.-18. augustil toimus meie koolis tehnoloogialaager, milles osalesid 3.-6. klasside teaduse- ja tehnoloogiahuvilised. Ettevalmistused laagriks algasid tegelikult juba kevadel, kui planeerisime töötubade teemasid ja tegevusi koos TalTech’i, Kuressaare Kolledži ja Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskusega. Rahalise poole pealt pani õla alla Ouman Estonia OÜ, kes juba eelmise tehnoloogialaagri ajal oli meie suur toetaja. Lisaks on tore tõdeda, et kuna meie kool tegeleb aktiivselt Erasmus+ projektidega, siis oleme saanud endale Sloveeniast suurepärased koostööpartnerid, kes käisid meie õpilasi juhendamas VEX-IQ töötoas. Täpsemalt saab laagri kohta lugeda meie kooli ajalehest Nooruse Meridiaan ja osalejate tegemisi saab vaadata pildigaleriist.
Kuna tehnoloogialaager on seotud minu magistritööga, siis tegemist jagus. Kevadel enne minu magistritöö juhendajate puhkuseid tegime tihedalt koostööd, et valmiksid küsitlused laagris osalevatele õpilastele ja fookusgrupi intervjuu küsimused laagri töötubade juhendajatele. Küsimuste koostamiseks ja ankeetide vormistamiseks töötasin läbi mitmed teadusartiklid. Küsitlused õpilastele toimusid nii enne kui ka pärast laagrit ja neid aitasid mul läbi viia tehnoloogialaagrit korraldavad õpetajad meie koolist. Juhendajate intervjuu keskendus laste ja noorte teadus- ja tehnoloogiahuvi äratamisele ning motiveerimisele, et edaspidi veel koostöös selliseid laagreid korraldada.
Laagri ettevalmistamisel olid minu tööülesanneteks ajakavade, rinnamärkide, töötubade siltide, ruumidesse suunavate siltide ja plakatite kujundamine ja muidugi ka printimine. Kõikide nende tegemiseks kasutasin Canva keskkonda. Lisaks vastutasin aula tehnilise ettevalmistamise eest laagri avamiseks ja lõpetamiseks, mida tegin koostöös IT-spetsialistiga. VEX-IQ töötoas olin toeks, kui õpilased vajasid ingliskeelse juhendamise tõlkimist ja sain ka ise robotite ehitamist ja programmeerimist jälgida ning vajadusel juhendada.
Foto: V. Lember erakogu.
Kokkuvõtteks
Minu haridustehnoloogia praktika teise osa eesmärgid said täidetud. Osalesin aktiivselt laagri ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning toetasin tehnoloogiaalaseid tegevusi; kogusin andmeid enda uurimistöö jaoks, et analüüsida laagri programmi mõju õpilaste õpimotivatsioonile ja -huvile. Usun, et teaduse ja tehnoloogiaga seotud tegevuste propageerimine laste ja noorte seas peaks olema iga kooli ja ka lasteaia haridustehnoloogi südameasi. Seetõttu osalen ka edaspidi aktiivselt selleteemaliste laagrite või muude ürituste korraldamisel.
Nagu praktika sissejuhatuses mainitud sai, siis teen praktika esimese osa koolis, kus praegu töötan. Alustasin praktikaga juba kevadel 2023, sest üheks minu praktika eesmärgiks on Stuudiumi õpihaldussüsteemiga tutvumine haridustehnoloogi tööülesannetest lähtuvalt, olles abiks õppeaasta lõpetamisega seotud tegevuste juures ja põhikooli lõputunnistuste väljastamisel.
Haridustehnoloogi ülesanded
Kuna meil on koolis ka infojuht ja IT-spetsialist, siis kõige esimese tegevusena viisin ennast kurssi, millised on haridustehnoloogi ülesanded meie koolis. Haridustehnoloogi ametijuhendi kohaselt on tema töö sisuks arendada koolis e-õpet; koordineerida IKT integreerimist ainekavasse; toetada, nõustada ja abistada õpetajaid IKT rakendamisel õppetöös; regulaarselt koguda, süstematiseerida ja levitada IKT alast infot; korraldada erinevaid IKT alaseid koolitusi kooli töötajatele; koguda informatsiooni IKT võimaluste kasutamise, sellega seotud probleemide ning vajaduste kohta koolis; olla kursis ja aidata pedagoogidel osaleda erinevates Eestisisestes ja rahvusvahelistes IKT alastes projektides; esindada kooli IKT valdkonda puudutavates küsimustes; osaleda kooli arendustegevuses ning teha ettepanekuid koolis infotehnoloogia valdkonnas tarvilike uuenduste algatamiseks; hallata õppehaldussüsteeme Stuudium, Opiq; kaasata läbi uute meediumite õpilasi ja lapsevanemaid.
Juturobot
30. mail toimus meie koolis õpistrateegiate teadliku kasutamise kokkuvõtete tegemise koostöötund. Õpetajad jagasid enda edukaid kogemusi ja väljakutseid. Koostöötunni lõpus oli haridustehnoloogi ja minu ülesandeks tutvustada tehisintellektil põhinevat juturobotit ChatGPT. Haridustehnoloog tutvustas õpetajatele juturoboti tööpõhimõtteid ja tõi näiteid enda katsetustest. Minu ülesandeks oli tutvustada ülikoolide suhtumist ja nõuandeid juturoboti kasutamise kohta ja enda kogemust tudengina. Selle ettekande tegemisel lähtusin Tallinna Ülikooli juhistest ja teadusartiklitest, mida jagati mõned päevad varem TLÜ infokirjas. Kuna peame koolides lähtuma tõsiasjast, et õpilased kasutavad õppetöös tehisintellekti, siis olen seda meelt, et koolid peaksid panema kirja enda nõuded ja soovitused juturoboti kasutamiseks. Sellise juhendi koostamisel tuleks lähtuda põhimõttest, et juturobot on õpilaste täiendav abivahend, aga samas tuleks pöörata tähelepanu allikakriitilisusele. Seega loodan, et kuna sügisel jätkan veel samas koolis enda praktikat, siis saan olla sellise juhendi koostamisel abiks.
Virtuaalne liikumismäng
Mõned aastad tagasi, kui pidime COVID-19 pandeemia tõttu distantsõppel olema ja koolide põhimure oli, kuidas saada õpilased liikuma, koostasin meie kooli õpilastele virtuaalse liikumismängu “Reisipakett Kuressaares”. Mängu käigus tuli üles leida 30 pildil olevat kohta Kuressaares ja sellesse kohta jõudes leida vastus küsimusele. Küsimused antud mängu jaoks aitasid koostada meie kooli õpetajad. Mängu tegin valmis Google My Maps rakenduses.
Kevadel on koolis alati suureks väljakutseks õpilaste motiveerimine. Samas ei saa unustada ka seda, et õpetajad ise vajavad turgutust ja tegevusi, mis tooks nad rutiinist välja. Kuna olen inglise keele õpetaja, siis pakkusin meie kooli inglise keele õpetajatele välja, et koostan enda haridustehnoloogia praktika raames sarnase mängu nagu eelpool kirjeldasin. Seekord valisin mängu tegemiseks Actionbound rakenduse tasuta versiooni. Kokku koostasin kaks mängu 3.-4. klassi ja 5.-9. klassi õpilastele. Nooremate õpilaste mängus olid küsimused eesti keeles ja vanemate õpilaste mängus inglise keeles. Mängu põhimõte oli leida kooli ümbrusest 15 sihtpunkti, kus avanesid küsimused inglise keelt kõnelevate maade kohta. Lisaks sellele, et see mäng aitas laiendada õpilaste silmaringi ja osade küsimuste puhul oli vaja otsida infot ka internetist, said õpilased arendada enda digipädevust. Küsimuste koostamisel kasutasin ChatGPT abi, aga pidin küsimusi ümber sõnastama, et need oleksid õpilastele arusaadavamad.
Kokkuvõtteks võin öelda, et rakenduse kasutamine ei olnud keeruline, aga pidin teatud toimingute tegemiseks vaatama läbi juhised YouTube’i videotest. Arvan, et selliseid liikumismänge võiksid aineõpetajad ka ise koostada näiteks mõne teema kordamiseks enne tunnikontrolle või kontrolltöid. Seega on mul plaanis sügisel teha meie kooli õpetajatele koolitus selle rakenduse kasutamise kohta.
Õppeaasta lõpetamine Stuudiumis
Klassijuhatajatel ja aineõpetajatel on õppeaasta lõpetamisega alati mitmeid küsimusi: kuidas panna aastahinne, kuidas sisestada käitumis- ja hoolsushinded, kuidas lisada õppenõukoguotsust jne. Stuudiumil on endal küll mitmeid juhendeid, aga meie kooli haridustehnoloog on trimestri lõpus ja õppeaasta lõpus saatnud alati e-kirja teel juhised, kuidas mingeid toiminguid teha. Seekord andis ta selle ülesande minule ja koostasin õpetajatele nende toimingute tegemiseks juhendid, mille lisasime ka MS Teamsi koolitöötajate failide hulka. Kokku koostasin neli juhendit: 1) kiitused, kommentaarid ja õppenõukogu otsused tunnistusele; 2) käitumis- ja hoolsushinne tunnistusele; 3) trimestri- ja aastahinde lisamine päevikutes; 4) tunnistuste vormistamine, avalikustamine ja printimine.
Õpetajatel tekkis osade tegevuste juures siiski veel täiendavaid küsimusi, mis tähendab, et sügisel teen vajalikud täiendused nendes juhendites.
Lõputunnistused Stuudiumis
Kõige vastutusrikkam ülesanne selle praktikaperioodi jooksul oli 9. klassi õpilaste lõputunnistustele vajalike andmete (õppeainete tulemused, eksamitulemused, loovtöö) kandmine. Selleks lugesin kõigepealt läbi Stuudiumi enda juhendid ja seejärel EHISe juhendid, mida jagas minuga haridustehnoloog. Sel aastal oli lõputunnistustele vajalike andmete kandmine väljakutse, kuna lõpetajate hulgas oli ka Ukraina õpilasi, kelle kohta puuduvad 7. ja 8. klassi õppeainete andmed.
Kõige esimese tegevusena tuli Stuudiumis kontrollida, kas igal õpilasel on olemas isikukood ja õppenõukogu otsus. Seejärel tuli valida õppeained, mis klapivad meie kooli õppekavaga ja kontrollida, kas loovtöö kohta on tunnistusel märge olemas. Stuudiumist alla laetud fail tuli üles laadida EHISesse ja kontrollida, kas kõik vajalikud andmed on olemas. EISist eksamitulemuste laadimiseks on EHISes vastav nupp. Kõige lihtsam selle protsessi juures oli tunnistuste printimine, mille juures viibisid ka 9. klasside klassijuhatajad.
Teadus- ja tehnoloogialaager
17.-18. augustil toimub juba teist korda Tallinna Tehnikaülikooli, TalTech Kuressaare kolledži ja meie kooliga koostöös teadus- ja tehnoloogialaager. Kuulun laagri korraldusmeeskonda ja minu magistritöö on samuti seotud selle laagriga. Minu töö lähtub probleemist, et mitteformaalõppes korraldatakse palju STEM-valdkonnaga seotud tegevusi, samas on puudu arusaamisest, kas sellele valdkonnale suunatud huviharidusprogrammid toetavad õpilaste õpimotivatsiooni STEM-ainete vastu. Magistritöö eesmärkon selgitada välja, mil määral aitavad meie laagris toimuvad tegevused ja õpitoad kaasa õpilaste õpimotivatsiooni ja -huvi äratamisele ja hoidmisele STEM-valdkonna tegevuste vastu. Oma töö uurimusliku osa viin läbi selles laagris osalevate õpilaste ja juhendajatega.
Kokkuvõtteks
Olen väga rahul, et sain enda praktika esimese osa teha just enda koolis ja tutvuda põhikooli haridustehnoloogi ülesannetega. Samas sain toetada õpetajaid õppetunni mitmekesistamisel haridustehnoloogilise vahendiga ja praktiseerida enda teadmisi ja oskusi mulle antud ülesannete puhul. Sügisel jätkan enda praktikat, et viia ennast kurssi haridustehnoloogi ülesannetega, mis on seotud õppeaasta alustamisega.
Aprillis toimus meie kursusel haridustehnoloogia praktika sissejuhatav kohtumine, kus tutvustati praktika eesmärke ja sisu. Kuigi praktika tegemise aeg algab alles sügisel 2023, siis anti soovitus, et alustada võib ka kohe. Antud soovitus on väga hea, kuna töötan õpetajana, siis sobiks suvel praktika tegemine mulle väga hästi.
Praktika eesmärk
Toetada praktiliste oskuste kujunemist haridustehnoloogia rakendamise suunamiseks ja toetamiseks ning nõustada erinevat tüüpi organisatsioonides selle liikmeid haridustehnoloogilistes ja digitehnoloogia rakendamise küsimustes.
Praktika sisu
Mõista erinevaid valdkondlikke rolle asutuses, juurutada organisatsioonis haridustehnoloogiat ning integreerida tehnoloogiat õppedisaini, nõustada organisatsiooni liikmeid ning valmistada juhiseid digitehnoloogia kasutamisega seotud küsimustes, omada valmisolekut kavandada ja läbi viia haridustehnoloogia valdkonna koolitusi.
Praktika kestab kokku 6 nädalat ja selle käigus tuleb analüüsida enda tegevusi vastavalt endale seatud eesmärkidele vastates küsimustele mis (what?), mis siis (so what?) ja mis nüüd edasi (now what?).
Enne praktika teekonna alustamist tuleb enda oskusi ja omadusi SWOT-mudeli abil analüüsida; tuua välja millised on praktika eesmärgid ja praktikale seatud ootused (mida soovin praktikal saavutada); kirjeldada praktikakohta ning põhjendada valikut.
Oluline on meeles pidada, et praktika käigus õpitakse täpselt nii palju, kui ollakse valmis ise panustama ja seatakse endale realistlikke eesmärke. Samas ei tohiks karta ennast proovile panna ja leppida ka sellega, kui mõni eesmärk võib jääb saavutamata.
Minu SWOT analüüs:
Minu teekonna algus
Olen planeerinud oma praktika jaoks mitu erinevat tegevust, mis aitavad mul saada praktilist kogemust haridustehnoloogia valdkonnas kooli kontekstis. Esimeses osas teen praktikat koolis, kus praegu töötan. Keskendun põhikooli lõpetajate dokumentatsiooni haldamisele Stuudiumi õpihaldussüsteemis. Samuti õpin Stuudiumi kasutamist õpilaste andmete sisestamiseks. Praktika käigus saan kogemusi õppeaasta lõpetamise ja alustamise protsessist, sealhulgas lõputunnistuste väljastamisest.
Teises osas seon oma praktika TalTech’iga koostöös toimuva “Tehnoloogiakooli” laagriga, mis on seotud minu magistritööga. Osalen aktiivselt laagri ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning toetan tehnoloogiaalaseid tegevusi. Samal ajal kogun andmeid ja teostan uurimistööd, et analüüsida laagri tegevuste mõju õpilaste õpimotivatsioonile ja -huvile. Magistritöö koostamisel integreerin uurimistulemused ja soovitused õpilastele suunatud STEM-hariduse edendamiseks.
Kolmandas osas plaanin läbi viia vaatluspraktika mõnes riigiasutuses, mis on seotud haridus- või tehnoloogiavaldkonnaga. Selle osa eesmärgiks on saada praktilist ülevaadet riiklikust haridussüsteemist, haridustehnoloogia rakendamisest või muudest seotud valdkondadest. Osaledes riigiasutuse tegevustes, laiendan oma teadmisi ja saan praktilisi kogemusi antud valdkonna kontekstis. Kuhu seda osa oma praktikast tegema lähen, seda pean veel uurima.
Kogu praktika vältel pööran tähelepanu oma enesearengule ja refleksioonile. Regulaarselt hindan ja analüüsin oma praktikakogemusi ning püüan saavutada endale seatud eesmärgid. Samuti võtan vastu praktika mentorite juhendamist ja konstruktiivset tagasisidet, et täiustada oma oskusi ja teadmisi haridustehnoloogia valdkonnas.
Praktikakoha kirjeldus
Minu praktikakohaks on 772 õpilasega põhikool, mis kaks aastat tagasi oli veel gümnaasium. Pärast riigigümnassiumi loomist muutus kool põhikooliks, kus töötab kokku 107 töötajat, kellest 78 on õpetajad. Koolis töötab lisaks haridustehnoloogile ka IT-juht ja IT-spetsialist.
Alates 2020/2021. õppeaastast kasutab kool MS Office 365 platvormi, et võimaldada koostööd, õppesisu loomist ja suhtlemist ka virtuaalses kanalis. Õpihaldussüsteemina kasutatakse Stuudiumit. Koolis on kaasaegne õppekeskkond, head infotehnoloogilised võimalused ja kiire ning väga hea katvusega wifi-võrk.
Koolis on kaks arvutiklassi, milles on kokku 26 + 27 töökohta ja kahe klassikomplekti jagu tahvelarvuteid. Iga klassiruum on varustatud lauaarvutiga õpetaja jaoks ja projektoriga. Viies erinevas klassiruumis on kasutusel interaktiivne tahvel Promethan. Programmeerimise ja robootikatundideks on kaks eraldi klassiruumi, millest ühes on 22 lauaarvutit ja teises 7 sülearvutit.
Põhikooli riiklikus õppekavas välja toodud üldpädevuste süsteemne arendamine toimub kolme fookusvaldkonna kaudu: tehnoloogia, saarlus ja heaolu. Kooli eesmärgiks on tagada õpilaste digi- ja tehnoloogiapädevuse areng riiklikus õppekavas nõutud punktides kooliastme põhiselt. Selleks arendatakse nii füüsilist õpiruumi kui õpetajate digipädevusi. Eelseisvate aastate jooksul tahetakse jõuda olukorrani, kus kõik õpetajad on piisavalt pädevad toetama õpilaste digi- ja tehnoloogiapädevuse arendamist ja praktilise kallakuga õpet matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide edukal ühendamisel (STEAM/MATIK).
1.-6. klassini toimub igal klassil üks ainetund nädalas arvutiklassis digipädevuse arengu toetamiseks. I ja II kooliastmes on toetavaks õpetajaks peamiselt klassiõpetaja, vajadusel kaasatakse aineõpetajaid, III kooliastmes on kõigil aineõpetajatel võimalus tahvelarvuteid ja arvutiklassi tundi vastavalt vajadusele kasutada. Igal aineõpetajal on kindel valdkond, millist digipädevust ta oma aine kaudu arendab. Muuhulgas toetatakse nendes arvutitundides ka laiemate projektide, sh lõiminguprojektide valmimist.
Haridustehnoloogia magistriõpingud 